Monday, July 30, 2012

Õpetaja Euroopas

Siin on mõned uuringud, mis puudutavad õpetajaks olemist Euroopas.



Eesti keeleshttp://uuringud.ekk.edu.ee/est/talis/

Eestis õpetaja ametikoha ümberkujundamine:
http://www.hm.ee/index.php?0512786

Inglise keeles:
TALIS uuring
http://ec.europa.eu/education/school-education/development_en.htm

Koolituste teemal
http://ec.europa.eu/education/news/news1964_en.htm

Uute õpetajate kogemused
http://crell.jrc.ec.europa.eu/download/rizzaVF.pdf

Ida-euroopa kogemused 2011 kui ka muud uuringud
http://ec.europa.eu/education/more-information/reports-and-studies_en.htm

Palgateemal
http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/111111111/13000/1/reqno_jrc37303_teachers%5B2%5D.pdf

Olemasoleva kirjanduse ülevaade
http://www.european-agency.org/agency-projects/Teacher-Education-for-Inclusion/teacher-education-web-files/TE4I-Literature-Review.pdf


Spikker terminitest arusaamiseks

Palju on mõisteid ja sõnu. Kui oled algajam, siis on keeruline nendes orieneetruda.

Siin on väike spikker:


Inteli sillatulevik

Siin on EIOPS (Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi) kommuunis tutvustatud video tulevikust, mida pakub välja Intel. Sarnaseid projekte on tehtud a la loomaaiaga vms. teadusuurijatega koostöös. Näiteks lapsed ühenduvad teadlasega mingisse situatsiooni, kus nad saavad õpetust mõnest teemast, siis probleemist n. reaalse elu probleem. Pärast tehakse väike uuring ja lapsed pakuvad lahendusi.

Ühelt poolt näuab see hoopis teistsugust lähenemist õpetamisele ja õppimisele, teiselt poolt oleks vaja aga igale klassile mingit kontakti uurimiskeskuse, firmaga vms. Kontakti võtmine jms. on aga suhteliselt suur väljakutse kui seda hakkavad tegema kõik koolid (mingi hetk). Seega kes seda praegu teeb on teistest paremal positsioonil. Teine asi on aga muidugi leida ühendlüli selliselt, et ka uurijatel ja ülikoolil oleks huvi oma teadmisi teistega jagada (just nendes "loodusteadustes", millest tihti lastel puudub oksus õpitud reaalse eluga kohandada). Teisalt on aga ka nende jaoks väljakutseks viia oma tegevus lapse tasandile ja kui selle eest "kiitust või punkte" ei saa, siis on teadlased suhteliselt hõivatud oma uuringute ja artiklite kirjutamisega. See aga viib hoopis mõttele, et kui iga kool suudaks hoida oma kooli vilistlastega paremat sidet, siis oleks ju üsna lihtne koostööprojekti teha kasvõi "tagasi kooli" projekti raames.

Huvitavaid asju tehti Ohoo! konkursi raames, mille züriis õnnestus mul olla.
http://www.ohhoo.ee/




Thursday, July 26, 2012

Googeldamine

Google pakkus juulis 2012 kiirematele võimalust osaleda veebikoolitusel - "power of searching with Google". Kursus viidi läbi ~10 päeva jooksul ja sisaldas endas videoid ning ülesandeid.

Kes varem ei ole osanud otsida, siis siin on üks hea EU abiga loodud materjal:
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/otsing/index.htm

Kuid kes jagavad "Englishit", siis saavad aga siit uusi nippe ja trikke juurde.
http://www.powersearchingwithgoogle.com/

Otsingu osas on aga jama see, et Google muudab otsingud abivalmilt sinu jaoks "sobivaks" olenevalt sinu asukohast, eelevatest otsinguharjumustest jne. Kui varem sai öelda inimesele, et võta nende märksõnadega kolmas link, siis praegu arvatavasti see nii enam väga hästi ei taha toimida. Ja minumeelest sajab see vähemalt eestlasi kohutavalt närvi.

Huvitav on aga see, et inimesed on ikka suhteliselt hädas oma asjadega ja ei suuda märksõnu Googlesse tippida ja peavad teiste "segamist" mingite tüütustega olulisemaks. A la igaüks võiks võtta ette ja ise selle või teise asja välja otsida, aga nemad passivad kannatlikult skypes ja MSN ning pommitavad teisi sealolijaid oma küsimustega. Selline õpitud abitus on aga teiste aja raiskamine.

Siis on mõistlik kasutada sellist linki, targemad saavad aru ja jätavad su rahule. http://lmgtfy.com/
Kellel on aga huvi vaadata, mida otsitakse, siis saab seda teada siit: live.lmgtfy.com/

Otsimootoreid on muidugi veel, kuid teised ei suuda nagu eriti "ilma" teha kui vaadata otsingute kvaliteeti. Kasu võiks muidugi olla erinevatest "spetsaalotsingutest", kuid ka siis on Google endale juba ette rajad ära teinud.

Teine asi on aga see, et igaüks tahab vastust kohe, mitte kulutada agea "huvitava tuhlamise peale veebis". Näiteks ka ülikoolides kursused on hakanud jagunema kaheks a. kus pakutakse valmistoodangut (raamat/konspekt/eksam) või b. muutuva sisuga/ise otsi googlest/disskusseioonipõhine
Üks viis jagab hulluks ühed tudengid ja teine viis teised:)

Minu jaoks huvitavaim oli õppida "pildiotsingut" kus olemasoleva pildi alusel leitakse sarnane - Goggels.

Postitusvalikud

Veeb 1.0, 2.0 ja 3.0 erinevad omavahel kasutaja osaluse ja personaalsuse poolest. Esimest kasutati info levitamiseks, tegemist oli staatilise teabega, mille pani üles firma esindaja või veebihooldaja. Teise puhul läks lahti üleüldine osalus ja jagamine. Kuna inimesed aga ei kipu eriti mõistma, et digitaalne jälg ei kustu ajaga, siis liigub palju õpetusi ja käitumisjuhiseid, kuidas endast lõpuks lolli muljet mitte jätta.

Postitamata jätmine on raske, aga võibolla vajalik:


Teine asi on see, mis toob endaga kaasa kolmas veebiversioon. Räägitakse semantilisest veebist, aga mida see tähendab? Ega seal muud pole kui olemasolev andmestik viiakse "uuele" kujule, mis muudab ta nii dünaamiliseks, otsitavaks masinatele. Inimesed jäävad olema ja käituma nagu nad ikka harjunud on. Teisalt jälle kui iga su liigutus on kuskil analüüsitav ja kasutatav, siis võib see pikemas perspektiivis siiski midagi muuta. Nimelt privaatsus kui selline (või illusioon) lõhkeb kui seebimull ja tark on ikkagi olnud see, kes on teadlikult oma digimina kujundanud. 

Teine asi on aga see, et veeb hakkab sinu järgi ennast mugandama - et sinul oleks parem. Kuid see arvatavasti toob endaga kaasa "filtreeringud", ehk me ei näe enam maailma ühtemoodi, vaid näeme meie joaks kohandatult. 

Eks igasugused "targad" asjad kutsutakse ka ellu 3.0 puhul. Üks stsaneerium on näiteks "tark linn". 
Või asukohapõhine info kasvõi Googlest, mis aitab kokku hoida aega ja sellega ka raha. 

Kui enne sai loll kirikus ka peksa, siis nüüd saab peksa ja see jääb igaveseks ka sinu seinale:)
Teine asi on muidugi see, et kas sa aru said, et peksa antigi..

Kes tahab aga enam teada

Monday, July 23, 2012

21. sajandi oskused

21. sajandi oskused ühendavad endas koolitarkuse ja elukestva õppimise. Õppimise alustaladeks on digitaalne kirjaoskus, arusaam elust ja karjäärist kui ka õppimine ja paidlikkus (innovaatika). Et seda kõike ellu viia on õpetajatel väljakutse vaadata oma aine õpetamist teistmoodi. Oluline ei ole mitte enam õppeaine ja faktid, vaid oskused fakte leida, kasutada, analüüsida jne.

Õppimise ja innovaatika alla kuuluvad: kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, loovus, suhtlemine ja koostöö. Kirjaoskuse alla: info ja meedia haldamise ja kasutamise, loomine ja üleüldine IKT ressursside ja teenuste kasutamine. Eluliselt oluliseks saab paindlikkus, oskus erinevates olukordades kohaneda, enesemotiveerimine, initastiiv ja oskus iseennast juhtida, oskus teha koostööd kultuuride vaheliselt, majandada oskuslikult, kui ka arusaam juhtimisest ja vastutusest.

http://en.wikipedia.org/wiki/21st_Century_Skills


Õpetaja töö sellises olukorras muutub juhendamiseks, abistajaks. Uued metoodikad nõuavad palju rühmatöösid ja päris-elu prpbleemide lahendamist. Hindamine kui selline muutub enesehindamiseks. Motivatsioon tuleb õpilastes tekitada enestes, mitte ei ole väliselt õpetaja poolt juhitud.

Pähkel on aga selles, et isegi kui meie uus RÕK kõike seda ilusasti tõetab, ei ole praegune õpetajaskond ega ka vanemad selleks veel valmis. Komistuskiviks on arusaam hindamisest, ülesannete ja vahendite puudus. Kui kõik on "innovaatilised", siis mis on innovaatika?

Õppimine teadmatuses ehk olukord maailmas on ettearvamatu - töökohad muutuvad (tulevad-kaovad), finantsturg on ebastabilne. Pole olemas palju väärtuseid, mis paika jäävad. Kindlus, traditsioonid, põlvest-põlve oskuste pärandamine on muutumas haruldaseks ja luksuseks.

21. sajandi õpet võib vaadelda ka kui mõtteviisi-tegutsemisviisi-tööriistade muutumist vastavalt maailma arengule. Üksi ei saa asjadega enam edukat tegeleda, seega tuleb tegeleda koostöös. Teisalt kui üpetajad ise ei oska omavahel koostödö teha, siis kuidas nad oskavad seda õpetada teistele? Pole ime, et õpetajaskond on kabuhirmus - vanem seltskond lahkub süüdistades nooremaid. Noorem seltskond, kes julgeb sõna sekka öelda pületab ennast lihtsalt läbi, sest nad peavad üksi seda kõike leiutama. Asju mida tuleb teha ja õpetada pole ju kunagi olemas olnud.

Samas ei ole maailmas olnud kunagi nii palju inimesi, selliseid tehnoloogiaid jms.
Praegu on vast kõige huvitavaim aeg elada ja õpetada?!



Friday, July 20, 2012

Tagasisde andmine

Uus Riiklik Õppekava juhib õpetajaid tagasiside andmise teele. Kui varemalt võis panna hinde 1-5ni või kasutades mõnda muud märgisüsteemi, siis nüüd eeldatakse, et õpetajad on valmis aega kulutama ja koheselt oskavad lastele teada anda objetiivselt tagasiside. Samas igasugune hindamine on subjektiivne ja arvatavasti annab infot heal juhul hetkeolukorrast.

Kui aga peab andma tagasiside, mis on tähenduslik, siis see on raske. Esiteks puudub sõnavara ja teiseks kuidas anda igale lapsele erinevalt teada tema plussid ja miinused. Aga võibolla peitubki probleem selles, et tegelikkuses ei ole vaja anda teada"erinevalt", vaid tuleb lihtsalt lapsega enam rääkida.

Efektiivse tagasiside puhul on kolm etappi: kirjeldav, seletav ja soovitav.
Kirjeldavas etapis antakse teada faktid (kus olukorras oleme). Seletavas etapis aga püütakse anda asjale seletus. Seda võib teha sina vormis kuid tegelikkuses on mõistlikum seda teha mina vormis nt. "mina tunnen, et sa.. " ja kolmandas etapis antakse soovitus, kuidas saab asjaga edasi minna.

Näide: Tagasiside käesolevale blogile

Kirjeldav: Oled avanud huvitava veebilehe. 
Seletav: Mulle tundub, et sa oled selles blogis jäänud minu jaoks veidike ühekülgseks, sest sooviksin nendest asjadest ja mõtetest pikemalt lugeda, mida sa oled väöja toonud.
Soovitav: Kas ma võiks kuidagi aidata sul üle vaadata mõned postitused, mille kohta on mul küsimusi või sa edaspidi saaksid näiteks xx teema puhul tuua välja mõlema poole kohta näited, mitte ainult vaadelda asja ühest vaatenurgast.

Samas selline tagasiside võib viia tagasiside saaja kaitsepositsioonile - n.ö. hakatakse vaidlema (mõtetes). Seega tasub läbi mõelda ka tagasiside saajal kuidas tagasiside vastu võtta.

Kui oled saadud infoga näus ja sind tõesti see aitas, siis võib tagasiside andjat tänada ning ettepanek näiteks vastu võtta või sama tagasi peegeldada, et oled soovitustega päri. Kui aga sa ei ole tagasiside saajaga nõus, siis võib lihtsalt tänada teda "arvamuse avaldamise eest".

Mis aga tegelikkuses juhtub sõltub muidugi mõlemast osapoolest. Näiteks tihti kipuvad inimesed pakkuma oma tagasiside inimestele, kes seda ei oota ega vaja. Sellises olukorras hea mõte võib saada plahvatusliku lõpu. Tegelikult tuleks aga enam mõelda sellele, et mida me tagasisidest saame. Tagasiside ei anta kunagi inimesele, kes on olnud ebameedliv, ebahuvitav või ebasümpaatne, kellega enam ei soovita mitte kunagi tegemist teha. Seega kui keegi sinu poole pöördub lisainfo andmiseks, siis on see ainult positiivne, sest sind tahetakse aidata "parem olema". Teinekord on see aga tagasiside andja enda isiklik "probleem", millele ta otsib läbi teiste inimeste lahendust. Kummalgil juhul ei ole tegemist halbade kavatsustega inimesega, kes oleks tahtnud teile midagi kehvasti öelda.





Huvitavaid taktikaid

Erinevates koolides kasutataske erinevaid taktikaid inimeste töölepanemiseks.
Paljud neist on positiivsed ja rikastavad nii ülemuste kui ka töötajate kogemusi ning valmistavad rõõmu. Kahjuks kohtab ka muid võtteid, mis pole nii meeldivad.

Kiusamine http://www.juhtimine.ee/913504/tool-kiusamine-on-suurem-probleem-kui-arvatakse

Kõige sagedasemad tööl kiusamise taktikad on:

  • Hirmutamine. Kiusab kas ülemus või pika staažiga töötaja. Hirmutatakse palgatõusust ilma jätmisega või karjääri takistamisega.
  • Kõrvalejätmine. Tülinorijal on mingi nn sisemine ring, kuhu inimesi väljastpoolt ei lasta. Neid võidakse ignoreerida täielikult, keeldudes tunnistamast nende olemasolu. Tavaline on ka, et kui ohver siseneb ruumi, vaikivad teised või jätkavad vestlust sosistades ja itsitades. Tuleb tuttav ette kooliõuelt, eks ole!
  • Kuulujuttude levitamine. Kiusaja levitab ohvrite kohta kuulujutte, mis võivad olla mõnikord väga julmad. Laim ja kuulujutud võivad inimese mainet organisatsioonis tõsiselt kahjustada.
  • Saboteerimine. Kiusaja võib minna ka  nii kaugele, et otseselt hävitab kiusatava töö. Näiteks varastab töötulemuse või lõhub selle. Eriti rafineeritud viis kiusamiseks on aga näiteks ohvri koostatud Powerpointi esitluses millegi muutmine või mõnest aruandest ühe lehe eemaldamine.
Kuidas selliste asjade vastu võidelda oleneb inimesest ja iseloomust. Tihti on ka probleemiks see, et puuduvad tõendid. Kuna õpetajad näevad samu olukordi laste hulgas ja klassi toimimises, siis peaks esimesed oskama selliste situatsioonidega toime tulla, kuid tegelikkuses ei vasta see tõele.

Vahel ei ole ka kellegi poole võimalust pöörduda abi saamiseks, sest kiusatav tagab kollektiivis "harmoonia" kus ei kiusata mitte kõiki, vaid ainult ühte inimest. Naljakas on ka see, et mitmed head juhtimistava koolitavad firmad (välismaal kui ka Eestis) koolitavad tahtmatult välja ka juhte, kes kiusamistaktikaid kasutavad inimeste töölepanekuks, sest algtasemel annab see efektiivseid töötulemusi - kiusatav pingutab enam jne. Paratamatult on kehva olukord see kus kiusajaks on ülemus kellest sõltub inimese töölejäämine.

Soovitused kiusamisele vastuhakkamises on aga vasturääkivad. Fakt on aga see, et kui viimased asjad töökohas toimuvad, siis tuleb juhil midagi ette võtta. Tihti aga juhid ei märka probleeme ja sellisest asutusest lahkuvad iniemsed üsna tihti. Selline inimeste vahetumine ei loo aga positiivset ühismeeleolu ja töötahet.

Tihti otseselt inimesed aga ei kiusa vaid kasutavad lihtsalt "võttestikku" oma tahtmise saamiseks. Võibolla peaks seda vanemate õpetajate juures nimetama pedagoogikaks:)

Demagoogia võtted

http://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia

Kui kasutatakse demagoogia võtteid, siis selle vastu on õnneks saab võidelda kasvõi sellega, et ei tohi mõttetustele alluda, tuleb jääda rahulikuks.



Kuidas alustada - muutuste juhtimine

Teekondi kooliekeskkonna paremaks muutmisel on mitmeid, kuid endale tuleb selgeks teha palju suudame ise sellesse panustada. Muutused võivad toimuda altpoolt üles või ülevaltpoolt alla. Kui ise panustada ei suuda, siis pole mõtet ka teiste peale näpuga näidata "et võiks olla" või "teie tehke".

Altpoolt üles toimuv initsatiiv osutub edukaks siis kui ülemine ots on muutustele ja uuendustele avatud. Kui ei ole, siis on suhteliselt keeruline suures plaanis midagi ära teha. Lihtsam on tema "oma asju" näiteks eTwinning projekte, osaleda koolitustel ja anda parim oma enda töös. Samas see arvatavasti ei muuda kuidagi kooli atmosfääri paremaks, kuid võib muuta vähemalt miskit teie enda tegemistes. Tihti võib tekkida olukord, kus teised peavad sinu tegevust endale ohuteguriks, kuna sa teed enam kui "nõutud". Oma tegevuse varjamine pole õige lahendus, kuid mida teised ei tea, seda ei saa ka sinu vastu ära kasutada. Seega võimaluseks on kas leida endale head liitlased, kellega asju koos teha või püüda mõjutada pealikel kasvõi mitte sekkuma, kui tahad uuendusi ellu viia.

Ülevalt poolt alla toimuv initsatiiv võetakse lühemal või pikemal võitlusel omaks, vahel peab juht tegema selleks ka otsuseid nt. teatud töötajate teenetest loobumise kui koostöö ei suju. Samas on jälle probleemiks see, et ei ole palju koolijuhte, kes tahaksid teatdu samme ette võtta, kui asi "enamvähem" ikkagi toimib. Teisalt on see kõige kiirem ja valutum viis kogu keskkonna kiireks mõjutamiseks. Kahju ainult, et keegi ei oska meist näha ette tulevikku, seega ei oska keegi ette arvata, mis mõjub paremini ja mis toob alguses palju tööd ja tagasilööke.Teisalt liiga karmid sammud võivad mingil ajahetkel mittekaasatud õpetajad siiski minema peletada.

On olemas ka vahepealne lahendus, kus piisavalt palju sõnaõigusega õpetajaid näiteks koos haridustehnoloogi või IT inimesega võtab ette lisakohustuse asju muuta paremaks. Muutused mõjutavad nii õpetajate kui õpilaste tööd. Väikeste sammude ja edukusega võidakse muuta paljut. Selliseid koole kus ainekomisjoni esimeestel on lisavastutus ja õigus nö. laiendatud juhtkond võiks tähele panna, sest tegelikkuses siin peitub positiivne koolikultuur.

Kuidas asju muuta paremaks sõltub inimeste motivatsioonist muutustega kaasa tulla. Esiteks peab muutuma tehtav töö lihtsamaks, ajakulu ja ressurss paremini kasutatavaks. Teiseks peaks see tõstma heaolu ja rahulolu tunnet tööga. Inimesed peaks saama võimaluse ise vastutada oma tegemiste eest. Meenutagem aegu kus ekooli täitmise eest maksti mõnes koolis lisatasu või tehti seda sama muu tehnika kasutamise eest. Nüüd oleks see ebatavaline, et keegi maksab sulle selle eest, et sa mingeid lisavahendeid oma ainetunnis kasutaksid. See võib olla üks trikk. Kuid kui rahavood lõpevad, siis loeb palju kuidas on suudetud seeläbi inimeste mõtteviisi muuta - panustama ka ilma rahast ja saama aru, et see muudab tegelikkuses ka tööd huvitavamaks.

Kõige olulisem misiganes muutuse puhul on see, et see ei toimuks väga vägisi. Kui terve meeskond on vastu, siis ei tule asjast asja. Meeskonda võib aga mõjutada ja motiveerida, et x võimalusi katsetataks. Vahel aitab ka see kui viidata, et teised koolid juba kasutavad ja teevad x moodi ja "meie oleme ajas maha jäänud". Vahel lausa hirmutatakse "kontrolliga".

Tegelikkuses aga oleks ikkagi vaja koostööd, mitte kartust, et homme pole sa tööle oodatud. Mina eelistan igal juhul koolis näha õpetajat, kes ei kasuta tehnikat, aga paneb lastel silmad õppimisest särama kasutades traditsioonilisi vahendeid, kui seda, kes topib arutult tundi igasuguseid võimalusi ja vahendeid, kuid kelle kasutegur on kokkuvõttes madal.

Kõige lihtsam on alustada kooli meeskonnas koostööd kasvõi läbi arengukava kirjutamise. Kaasatud on nii õpetajad, õpilased kui ka vanemad. Loodud arengukava või plaan aga ei ole lihtsalt paber, vaid on toimimise aluseks. Seepärast ei tohiks see olla ka paks ja "ilus" dokument, vaid peaks olema asi, mida me tegelikkuses ka kasutame.

Me oleme koostöös võrdsed partnerid. Kui kokkulepet ei saavutata, siis tuleb niikaua arutada probleemkohtade ja väljakutsete üle, kui me saame koos edasi minna. Teisalt tuleb aru saada, et me ei ole ninapidi kokku rõngaga pandud. Kui koostöö ei suju, siis on vahel mõistlik seda ka tunnistada ning erinevat teed minna.

Arutelusid võib juhtida koolis kes iganes, kellel on võimekust. Vajadusel tuleb kaasata väliskoolitajaid ja spetsaliste, kes suudavad asja vaadata neutraalselst vaatenurgast. 

Siin on Pelgulinna Gümnaasiumi alusplatvorm, mille pealt asusime ühist aruengukava arutama 2010 aastal.



Klassiruumid erinevatest maailma osadest

Laenatud pildid DailyEdventurest:

Jälle on huvitav näha seda, et tegelikkuses on maailmas enamus klassiruume ühesuguseid. Tegelikkuses "võimalused" välismaal pole midagi nii paju etemad kui Eestis. 



Physics Classroom, Stratford – USA




Biology/Zoolgy Classroom, Chicago – USA


 
Elementary School, Palatine – USA




Fourth Grade Classroom, Loundoun County – USA




Classroom in Oakland – USA



All4myChild classroom – USA




Classroom in Craig – USA





Classroom in Hiroshima - Japan



Classroom in Odda – Norway




Classroom in Bangkok – Thailand




Classroom in New York, USA




Classroom in Mauritius

Ja India

 

Partners in Learning Instituut

Siin on 2011 aastal Partnerid õppimises osalenud õpetajate mõtted.
Kui täpsemalt lugeda, siis tegelikkuses üle maailma toovad õpetajad välja samu väljakutseid ja võimalusi. Maailm on nii väike..

Lingid viivad Arjana Balzic blogisse.

"All these educators have inspired and motivated not only their students, but also their fellow teachers. That's why they've been interviewed for Daily Edventures, a blog by Anthony Salcito, Vice President of Worldwide Education at Microsoft. I'm really proud and honored to be one of these global heroes in education. You can read more about what we've been doing and how we've been trying to change education and bring innovation into our classrooms. Here are the interviews in the order they were were published".


Learn from your students and don't be afraid to fail
Teaching teachers
Learning and teaching: The twins of eTwinning
Education is a fundamental right
Teaching computer programming with fun in mind
 


Technology benefits the learning process
Inspiring learners by learning
Tweet! Retweet! Share! Open the door of your classrom!
A teacher who teaches with dusty books and a chalkboard but knows to inspire kids. 
Children need assistance from adults to cope with digital literacy
Nearly everything I do now is aimed at encouraging teachers to embrace innovation in education.

They're my global heroes too.


Koostöö

Innovaatika mootoriks võib olla koostöö. Vanemad iniemsed mäletavad ehk kirjasõpru, kelle kirju oodati nädalaid ja kuid, et teada saada, mis toimub mujal maailmas. Praegu on seda kõike võimalik korraldada palju kiiremini.

Ühenduses erinevatesse akadeemilistesse võrgustikesse leiavad õpilased kui ka õpetajaid koostööpartnereid. Veider on muidugi see, et tihti ei tea lapsed ega õpetajad, mis toimub nende naaberklassis, aga tänu erinevate projektide tulemusel võivad üsna hästi kursis olla sellega, mis toiumub maailma otsas. Aga võibolla peabki korra maailma tagaküljel virtuaalselt ära käima, et mõista enda kooli ja kaaslaste tähtsust ja suurust.

Erinevad võimalused:
Etwinning - http://www.etwinning.net


Partners in Learning Network - http://www.pil-network.com/

Kristen Panton
 

Ruumilahendus

Esitlus ruumilahenduse kasutusest koolis. Iseenesest pole siin midagi uudset, et erinevad ülesanded vajavad erinevaid lahendusi ja "loengu" asetus klassis on tihti ebasobiv.

Kurb on see kui õpetajal oleks nagu toolid lauad klassi põrandasse kinni keevitatud. Olen kohanud ka väidet" et nii suure klassiga" ei ole võimalik laudu ringi tõsta, lapsed lähevad närviliseks jms. On laual all rullid või mitte - tahtmine algab õpetajast. Vabanduse, mitte midagi ette võtta leiab alati.

Kasutada peale ridades istumist ja pinginaabri lahendust on rühmas istumine. Näiteks 24 õpilasega klassi saab jagada 4 või 6 liikmega rühmadesse. Kokku võiks panna nii poisid kui ka tüdrukud, kuid tasub arvesse võtta, et sellises rühmas peaks olema koos "targad" poisid ja "veidi mitte nii targad" tüdrukud. Kui poiste rühmas on targad või võrdse võimega tüdrikud, siis poisid muutuvad "abivajaajtseks" või tunnevad ennast "rumalatena", seega distsipliiniprobleeme tekib enam kui siis kui olukord on vastupidine. 


Samamoodi tasub luua laudkondi, kes ei ole omavahel "sõbrad", sest see aitab lastel toime tulema õppida erinevustega ja kokkuvõtteks muudab rühma innovaatilisemaks.




M-klassiruumis

Mobiilsete vahendite klassiruumi toomine - "bring your own device" või mõni muu lahendus, kus riik ostab igale lapsele vidina on tervitatav, sest siis saab tõesti iga laps infole ligi - sellel hetkel kui ta seda vajab. Pakun, et kui asi edasi läheb, siis tõeliselt oskuslikud on aga need, kes oskavad raamatust midagi leida-lugeda..

Minu jaoks ideaalseim lahendus on kombineeritud, kus kasutatakse nii paberit kui ka tehnikat vastavalt vajadusele. Olen aegajalt surundu oma õpilased tegema kõiki ajsu ühes või teises versioonis ning siis lasknud neil analüüsida, millised tegevused on olnud vajalikud ja millised on enam kulutanud aega. Näiteks pidev kohustus läbi tehnika asju teha pole just kah suurt mõistlik, kui see on tülikas ja tulemuseks on vaja reaalses elus midagi osata ellu viia.

Eestis on aga olukord kursioosne kuna ei ole raha ei riigil ega vanematel. M-tehnika koolidesse jagamine on takerdunud "innovaatiliste" projektide taha, kus saavad raha need kes oskavad seda küsida, samas kui vajalik oleks see kõikidele. Teiseks kui suunata vastutus osaliselt ka vanematele, siis mitte kõikidel pole sellist raha välja käia. Muu maailm aga astub kiireid samme eest ära.. oleme kuulnud EU projektidest kui ka Aasias toimuvast, kus igale lapsele jagataksegi näppu tahvlikesed. Koos sellega luuakse ka vajalik tarkvara. Mida on Eestil pakkuda, millele toetuda? Maavarasid meil pole, seega üheks võimaluseks oleks teadlik ajukasutus. Panustama sellesse peaks aga kõik. Võibolla oleks mõistlik teha järeleandmiseid keele osas ja kasutada enam inglise keelset tarkvara, sest paratamatult ei jõua mingi hetk Eesti seda "oma keelt" üleval pidada, kui seaduse järgi tohiks koolis kasutada ainult vahendeid, mis on "eesti keelsed". 

Aga siis mõned tulevikku pilguheitvad videod m-kasutusest:

Soome kooli m-õppe tund algklassidele
http://youtu.be/vwNhd4q--RQ

Apple iBand





Apple SIRI


Google Glass

Khan Academy revolutsioon

Eestis, kui ka maailmas on läinud lahti Khan kultus. Mitmed mitte haridusvaldkonna inimesed on veendunud, et selline meediakasutus võiks õpetaja tööd väga suuretsi aidata, kuna see on uudne ja huvitav.

Õpivideod erinevatel teemadel, lühikesed, võimalus personaliseerimiseks (vaid ise mida vaatad). Sobivad kasutamiseks eelõppena, tunnis kui ka järelõppena. Sarnaseid projekte on tehtud ka mujal koolides kus õpetajad on tunde lindistanud ja siis palunud vanematel koos lastega õhtul tegevused läbi korrata.

Kordamine on tarkuse ema.

Tavatunni probleem on selles, et klassis on ainult üks "tark" ja viimane igaühe juurde ei jõua.
Kui oleks vajalikk digitaalne tunnisisu, siis see oleks abiks. Samamoodi oleks abiks võimalus igal lapsel olla oma õppimises erikohas. Kuna Eestis on selline võimalus vaid vähestes klassides, siis saab hetkel olla Khan laadi asjad abimeheks neile, kes soovivad pigem ennas lisaks harida.

Ideaalseimaks lahenduseks oleks kasutada Khan tehtud tööd metoodikaga "filipped classroom" ehk tagurpidi pööratud klassiruumiga. Süsteem töötab kuna õpilastel tuleb teha klassiruumis tööd ära "ette" ja siis tunnis arutada lähemalt tekkinud probleeme ja muresid.  Eesti jaoks on see "uus", nagu on see ka muu maailma jaoks. On kohutavalt raske sundida ennast ette õppima. See ei taha toimida isegi ülikoolis. Need aga kes õpivad ette tunnevad tunnis igavust, kui õpetaja neile tegevust ei paku, siis tekib pigem "segajaid" juurde. Ehk siis tunni rikuvad ära nii need kes ei oska, kui ka need kes oskavad. Seega pole ime, et õpetajad pigem ei soovi sellist meediat oma klassiruumi.

Teine asi on aga meedias endas. Igaüks meist õpib erinevalt. Mõnele on vaja individuaalset lähenemist, teine saab aru loengus, rühmatöös, praktiliselt läbi proovides. Kujutage ette olukorda kus kõik ainetunndi kasutaks sama meediumit kuna see tundus mingi ajahetk lastele "mõjuvat". Toon näite oma kooliaegsest kogemusest, kus väga huvitava õpetaja tunnnis kasutati vanaaegset slaidide näitamist. Tulemuseks oli see, et iga kord kui tuli kustutati ja slaidiprogramm lahti läks, magasin mina pea laua peal. Esimesel viiel korral oli selline piltide näitamine põnev, siis aga muutus ühetaoliseks kuni selleni, et lihtsalt ei suudagi sellist meedialiiki enam ilma haigutamata vaadata.

Õppimiseks peaks olema aga meel terav?!

Khan Academia: tuleviku haridus?


Lisaks võib siit lugeda ka kriitikat õpetajate sulest:
http://news.slashdot.org/story/12/07/24/1949245/khan-academy-the-teachers-strike-back

Hariduses kaasarääkijad

Haridus ei ole omaette seisev saareke või "püha lehm" nagu mõned tavatsevad mõelda. Haridus puudutab meid igaühte. Kuna erakapital ei näe tulemusi, mida nad sooviksid, siis on asutud tegutsema reformidega. Samas olen mõistnud, et reformid toimuvad pidevalt, veerevale kivile sammalt ei kasva.

Viimaste aegade suured ideed on toonud koolidesse tehnika. Aga sellest ei ole piisanud. Esiteks kõikidele ei ole jagunud ja neile kes jagus, siis neil pole tegelikkuses ka väga suuri näitajaid ette anda, kuigi motivatsioon on kasvanud, teatud ajsu saab teha ära kiiremini jne. Kuid ma isiklikult arvan, et ideed ja inimesed tehnika taga on sellega hakkama saanud, mitte "tehinka iseeneses".

Siis koolitati koolijuhte, aga sellest pole piisanud.
Siis koolitati õpetajaid, aga sellest ei ole piisanud.

Siis öeldi, et ei saa tehnikat kasutada, sest puuudub sisuline hariduslik materjal. Kui hakati materjale looma (nt digitahvlid ja tahvelarvutid), siis mitmed õpetajad hakkasid ennast tundma üleliigsena, kuna tehnika õpetab lastele "trikid" selgeks. Tehnika aga ei suuda õpetada inimlikkust ja tegelikku kriitilist meelt jms. Tehnika suudab edukalt asju taastoota ja esitada. Muuks on ikkagi inimest vaja. Kuid rünnaku tulemusel on õpetajaskonnas tekkinud vastuseis muutustele.

Mitmeid ideed räägivad hariduse muutmisest "äriks" või äril põhinevaks. Samas juba esimeses postituses tõin välja seose raha eest õpetamise ja "Pavlovi koerakese" vahel. Kindlasti saavutatakse teatud valdkonnas positiivsed tulemused, kuid muud valdkonnad, mis jäävad "tähelepanuta" arvatavasti rikuvad ära kogu muu maailma toimimise.

Uus trend on anda lastele võimalus - lasta neil ise teha. Samas kui lapsed selles protsessis üksi jätta, siis pigem saame "Kärbeste jumala":) Seega Õpetajad on väga vajalikud!

Aga siis suuri mõtlejaid hariduse teemal:



Bill Gales: How do you make a teacher great?

Sir Ken Robinson Multiple intelligences



 


Suggata Mitra New Experiences in self-teacing



Thursday, July 19, 2012

Kool

Visioon tuleviku koolist sisaldab paratamatult tehnika paremat ärakasutamist. Samas tehnika võib olla "märkamatu" taustasüsteem, mis reguleerib õhkkonda - kliimaseade, valgustus jne.

Ka Eestis olen kohanud vahvaid algatusi kus mõõdetakse näiteks kooli energiakasutust ja püütakse seda opetimeerida või on juba planeerimisel arvestatud sisse erinevad võimalused ja nüansid kasvõi koridori ja klassiruumi suuruse, asetuse jms. Huvitav on aga see, et kõike seda peetakse veel "tulevikuks" ja "innovaatikaks", samas kui koolid mida remonditakse muudetakse huvitavaks ainult värvidega, kuid klassiruumid ja võimaluste kaasajastamine jätakse samaks.

Lihtsad näited:
  • koolis tehakse remont, kuid keegi ei mõtle selle peale, et kaasajal võtavad lapsed oma vidinad ise kooli kaasa. Puudub võimalus kaasavõetut vajadusel laadida;
  • keegi ei mõtle ehituse juures, et koolis on wifi. Peale kooli valmist hakatakse sintele uusi kaableid vedama, et seda võimekust saavutada. Halval juhul tehakse otsus, et meie kooli on "wifi-vaba". 
  • digitahvlid pannakse ruumidesse üles liiga kõrgele. Lapsed ja õpetajad ulatuvad puudutama tahvlist 50-75%. Seadistus on tehtud projektori järgi;
  • õpilastel pole kohta kus klassivälist tööd teha - puudub mööbel, nurgakesed kogunemiseks ja õppimiseks jms. 
  • klassidesse ostetakse rulood, mis lasevad päikest läbi, projektorid on kevadel-sügisel kasutuskõlbmatud;
  • klassimööbel keevitatakse kinni põrandasse.
Juba allpool mainitud Cornwallis Academia ja New Line Academia koolid on ehitatud üles kasutades täiesti uusi põhimõtteid kasutades terve lennu tunde läbi PLAZA-de.



Väga häid näiteid on leidnud ka Ingrid Maadvere oma Tiigrihüppe haridustehnoloogi blogis:
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/03/tulevikuklassiruum.html

Informaatikaõpetajate lemmikuks sai nendest nr 4.



Samamoodi on toodud ülevaade Brüsseli Furture Classroom lahendusest
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2012/03/tulevikuklassiruum-brusselis.html

Tuleviku maailm

Tuleviku maailma üle on fantaseeriud igal ajal. Kui koolis käisin, siis arusaam tehnoloogilisest arengust oli suhteliselt kehva. Kasutasime küll Jukusid ja igasugust muud vanavara, kuid internet kui selline oli mõistatus.

Esimesem huvitavaim kogemus kaasaskantava "kalkulaatoriga" oli Casio vidin, milles sai teksti sisse trükkida. Pidasin seal päevikut. Päevik läks küll hiljem kaotsi kuna akud said tühjaks, kuid see oli juba midagi erilist. Samal ajal kui tavaline arvutusmasin (matemaatikas) oli ikkagi suhteliselt igav riistapuu, kui sellega just "rumalaid või vähemrumalaid" sõnu ja arvutusi kokku ei löödud.


Käesoleval ajal on aga läinud asjad vägagi kiireks. Samamoodi pakub Youtube lihsaid võimalusi oma aju mitte sellega väga vaevata ja pakub poolfabrikaatlahendused ette. Ehk siis mitte enam ise ei fantaseeri tulevikus, vaid mõtled sellele raamistiku sees, mida pakuvad välja mitmed innovaatilised firmad.

Microsoft 2019



Kontoritöö
 

Klaasist päev


Klaasist päev jätk



Microsoft Kodu

Kodulahendus Euroopa tegijatelt

Juba sulest ilmunud

Vastaval teemal olen arvamust avaldanud juba varem.
Siin on kokku kogutud mõtted erinevatest tegevustest ja kogemustest. 


DailyEdventures prortaal kogub kokku 2012 aastal maailmataseme õpetajate, koolitajate ja haridustegelaste mõtted ja arvamused: http://dailyedventures.com/




“Although it seems that children are born with a “mouse” or “mobile” in their hand, they actually need assistance from adults to cope with digital literacy: privacy, ethics, critical thinking.” – Estonia 

http://dailyedventures.com/?p=6537

Koolielu.ee portaal - Eesti õpetajate netipesa
Postimees Online

Aasta õpetaja kandidaat - innovatsioonisaadik õpilastele ja kolleegidele
http://www.tallinnapostimees.ee/588024/aasta-opetaja-kandidaat-innovatsioonisaadik-opilastele-ja-kolleegidele/

PISA uuringu analüüshttp://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/PISA2009_IKT_analyys.PDF

Põhikooli valikaine INFORMAATIKA valdkonnaraamat 
http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valikaine_INFORMAATIKA

Projektid Pelgulinna Gümnaasiumis

Pelgulinna Gümnaasiumis startis nutiõppe pilootprojekt, koostöös Elisa Eesti
http://koolielu.ee/info/readnews/154876/pelgulinna-gmnaasiumis-startis-nutippe-pilootprojekt
Lisainfo: www.pelgulinna.tln.edu.ee/mobla

KooliWifi, koostöös Veljo Haamer Wifi.ee



TurvaLAN
e-learning Awards, European Schoolnet 2010
Microsoft Innovaatiliste õpetajate foorum, 2010
Lisainfo: http://fame.pelgulinna.tln.edu.ee

Tulevikuklass ja kool

Palju on räägitud TULEVIKU klassist ja koolist. On see innovaatika, teisititegemine või mida iganes. Kriitiline 20% on aru saanud, et vanamoodi enam ei saa, aga väljakutseks on ka see, et uutmoodi ei oska.

Minumeelest ei peaks me mõtlema sellele mis juhtub või võib juhtuda 5-10-25 aasta pärast.
Muutused tuleb ellu viia kohe! Võib alustada suurtest, kuid mõistlikum on alustada väikestest sammudest - näiteks iseensast.

Muutuste juhtimises on oluline roll koolijuhil, kes loob õhkkonna ning paneb õpetajaid panustama täisväärtusliku keskkonna loomisesse. Üheks teeks on anda õpetajatele vabadus ja vastutus.

Teiseks veidike auklikuks teeks on pidev tunnustamine ja motiveerimine. Auklik on tee seepärast, et motivatsioon ei tule inimese enda seest, vaid väljast. Väljast tulevad head sõnad, kiitus aitab mõnest kriitilisest situatsioonist üle, kuid "süües kasvab isu". Mõne aja pärast ei liiguta keegi enam "lillegi" kui sellele ei kaasne au ja kuulsus. Sama hull on olukord, kui tegevuse eest makstakse lisatasu. Lisatasu maksmine teatud lisategevuste eest viib õpetaja olukorda "Pavlovi refleks", kus pingutataksegi ainult selle nimel, et saada lisaraha. Unarusse jääb aga tavaline töö osa, mida peab nagunii tegema. Tundub nagu see ei olekski enam oluline. Ja tõde on ka see, et EV palka maha tegemata töö eest võtta ei saa, kui õpetaja on iga päev koolis klassis kohal, aga tunnis toimuv on alla igasugust arvestust!?

Kindlasti on teid veel, et saavutada tulemusi - "käsen-poon-lasen", "häbi" ja ka muud huvitavad demagoogilised võtted on viinud mitmed koolid "kaardile". Küsimus on ainult selles, millise närvikavaga on hiljem sellistes koolides töötavad õpetajad ja koolis käivad õpilased, tulevased lapsevanemad ja EV kodanikud?

Võibolla on need karmid mõtted, et "hea õpetaja" ei vaja mitte alati lisaraha palga näol, vaid vajab kindlasti ka suurendatud koolitusraha, võimalust suhelda, reisida, ennast täiendada nii Eestis kui ka väljaspool seda. Õpetaja vajab teadmist, et ta on väärtustatud - ja EESTI õpetajad on maailmatasemel!

Kindlasti on õpetajaid, kes vajavad ka mammonat, nagu on ka neid keda motiveerib lihtsalt vaba aeg, kõrgem palganumber, tunnustusdiplom, kingitused jne. Inimesed on erinevad - erinevas elu- ja arenguetapis on arvatavasti erinevad ootused. See, et meie oleme hetkel faasis X ei tähenda, et teised faasis Y teeks midagi valesti. Kahjuks on koolijuhil seda raske tihti arvestada, sest andes ühele palka, teisele vaba aega ja kolmandale piitsa, ei peeta seda väga "võrdseks" kohtlemiseks, samas oleks see aga vajalik kollektiivi kui ka selle konkreetse inimese arenemiseks ja avanemiseks.

Siiski pean enda jaoks oluliseks, et suurim koolijuhi tunnustus õpetajale on usaldus. Kõik me oleme (õpetajad) eeldatavasti kõrgharitud inimesed. Lapsemäng ja rumalus on hakata kellegil ütlema ette kuidas peab oma tööd tegema. Selleks on läbitud koolitused nii ülikoolis kui ka täiendkoolitusel. Selleks on koolis ainekomisjonid või õppetoolid, kolleegid ja õpilased, kelle huvi meie tundide vastu hoiab pidevalt üleval kvaliteedi. Selleks on ka riigieksamid, kuigi vahel on üsna keeruline ka parimal õpetajal aidata õpilastel saavutada kõrgeid tulemusi, kuid see ei tähenda, et lapsed ei oleks saavutanud sellel hetkel enda maksimumi.

Kokkuvõtteks olen avanud selle blogi siin, et koguda meilt kui ka maailmast häid mõtteid ja ideid, kuidas ehitada üles TULEVIKU kool täna.

Tegemist on minu isikliku vaatega, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Ja teatavasti Eestis kui keegi midagi teeb, siis on kombeks mõtlematult "kirvega" panna.
Eks siis igal oinal on oma mihklipäev. Kahju on lihtsalt sellest, et nii paljud "head" õpetajad lõpetavad seepärast ka koolis töötamise või lähevadki välismaale.. aga see on juba teine teema.. 

Minu eesmärgiks on ikkagi Eestis rääkida tuleviku koolist, mõtteviisist ja võimalustest. Kui soovid, siis löö aruteludes kaasa.