Uus Riiklik Õppekava juhib õpetajaid tagasiside andmise teele. Kui varemalt võis panna hinde 1-5ni või kasutades mõnda muud märgisüsteemi, siis nüüd eeldatakse, et õpetajad on valmis aega kulutama ja koheselt oskavad lastele teada anda objetiivselt tagasiside. Samas igasugune hindamine on subjektiivne ja arvatavasti annab infot heal juhul hetkeolukorrast.
Kui aga peab andma tagasiside, mis on tähenduslik, siis see on raske. Esiteks puudub sõnavara ja teiseks kuidas anda igale lapsele erinevalt teada tema plussid ja miinused. Aga võibolla peitubki probleem selles, et tegelikkuses ei ole vaja anda teada"erinevalt", vaid tuleb lihtsalt lapsega enam rääkida.
Efektiivse tagasiside puhul on kolm etappi: kirjeldav, seletav ja soovitav.
Kirjeldavas etapis antakse teada faktid (kus olukorras oleme). Seletavas etapis aga püütakse anda asjale seletus. Seda võib teha sina vormis kuid tegelikkuses on mõistlikum seda teha mina vormis nt. "mina tunnen, et sa.. " ja kolmandas etapis antakse soovitus, kuidas saab asjaga edasi minna.
Näide: Tagasiside käesolevale blogile
Kirjeldav: Oled avanud huvitava veebilehe.
Seletav: Mulle tundub, et sa oled selles blogis jäänud minu jaoks veidike ühekülgseks, sest sooviksin nendest asjadest ja mõtetest pikemalt lugeda, mida sa oled väöja toonud.
Soovitav: Kas ma võiks kuidagi aidata sul üle vaadata mõned postitused, mille kohta on mul küsimusi või sa edaspidi saaksid näiteks xx teema puhul tuua välja mõlema poole kohta näited, mitte ainult vaadelda asja ühest vaatenurgast.
Samas selline tagasiside võib viia tagasiside saaja kaitsepositsioonile - n.ö. hakatakse vaidlema (mõtetes). Seega tasub läbi mõelda ka tagasiside saajal kuidas tagasiside vastu võtta.
Kui oled saadud infoga näus ja sind tõesti see aitas, siis võib tagasiside andjat tänada ning ettepanek näiteks vastu võtta või sama tagasi peegeldada, et oled soovitustega päri. Kui aga sa ei ole tagasiside saajaga nõus, siis võib lihtsalt tänada teda "arvamuse avaldamise eest".
Mis aga tegelikkuses juhtub sõltub muidugi mõlemast osapoolest. Näiteks tihti kipuvad inimesed pakkuma oma tagasiside inimestele, kes seda ei oota ega vaja. Sellises olukorras hea mõte võib saada plahvatusliku lõpu. Tegelikult tuleks aga enam mõelda sellele, et mida me tagasisidest saame. Tagasiside ei anta kunagi inimesele, kes on olnud ebameedliv, ebahuvitav või ebasümpaatne, kellega enam ei soovita mitte kunagi tegemist teha. Seega kui keegi sinu poole pöördub lisainfo andmiseks, siis on see ainult positiivne, sest sind tahetakse aidata "parem olema". Teinekord on see aga tagasiside andja enda isiklik "probleem", millele ta otsib läbi teiste inimeste lahendust. Kummalgil juhul ei ole tegemist halbade kavatsustega inimesega, kes oleks tahtnud teile midagi kehvasti öelda.
Kui aga peab andma tagasiside, mis on tähenduslik, siis see on raske. Esiteks puudub sõnavara ja teiseks kuidas anda igale lapsele erinevalt teada tema plussid ja miinused. Aga võibolla peitubki probleem selles, et tegelikkuses ei ole vaja anda teada"erinevalt", vaid tuleb lihtsalt lapsega enam rääkida.
Efektiivse tagasiside puhul on kolm etappi: kirjeldav, seletav ja soovitav.
Kirjeldavas etapis antakse teada faktid (kus olukorras oleme). Seletavas etapis aga püütakse anda asjale seletus. Seda võib teha sina vormis kuid tegelikkuses on mõistlikum seda teha mina vormis nt. "mina tunnen, et sa.. " ja kolmandas etapis antakse soovitus, kuidas saab asjaga edasi minna.
Näide: Tagasiside käesolevale blogile
Kirjeldav: Oled avanud huvitava veebilehe.
Seletav: Mulle tundub, et sa oled selles blogis jäänud minu jaoks veidike ühekülgseks, sest sooviksin nendest asjadest ja mõtetest pikemalt lugeda, mida sa oled väöja toonud.
Soovitav: Kas ma võiks kuidagi aidata sul üle vaadata mõned postitused, mille kohta on mul küsimusi või sa edaspidi saaksid näiteks xx teema puhul tuua välja mõlema poole kohta näited, mitte ainult vaadelda asja ühest vaatenurgast.
Samas selline tagasiside võib viia tagasiside saaja kaitsepositsioonile - n.ö. hakatakse vaidlema (mõtetes). Seega tasub läbi mõelda ka tagasiside saajal kuidas tagasiside vastu võtta.
Kui oled saadud infoga näus ja sind tõesti see aitas, siis võib tagasiside andjat tänada ning ettepanek näiteks vastu võtta või sama tagasi peegeldada, et oled soovitustega päri. Kui aga sa ei ole tagasiside saajaga nõus, siis võib lihtsalt tänada teda "arvamuse avaldamise eest".
Mis aga tegelikkuses juhtub sõltub muidugi mõlemast osapoolest. Näiteks tihti kipuvad inimesed pakkuma oma tagasiside inimestele, kes seda ei oota ega vaja. Sellises olukorras hea mõte võib saada plahvatusliku lõpu. Tegelikult tuleks aga enam mõelda sellele, et mida me tagasisidest saame. Tagasiside ei anta kunagi inimesele, kes on olnud ebameedliv, ebahuvitav või ebasümpaatne, kellega enam ei soovita mitte kunagi tegemist teha. Seega kui keegi sinu poole pöördub lisainfo andmiseks, siis on see ainult positiivne, sest sind tahetakse aidata "parem olema". Teinekord on see aga tagasiside andja enda isiklik "probleem", millele ta otsib läbi teiste inimeste lahendust. Kummalgil juhul ei ole tegemist halbade kavatsustega inimesega, kes oleks tahtnud teile midagi kehvasti öelda.
No comments:
Post a Comment