Õpetaja Euroopas

Siin on mõned uuringud, mis puudutavad õpetajaks olemist Euroopas.

Eesti keeles: http://uuringud.ekk.edu.ee/est/talis/

Eestis õpetaja ametikoha ümberkujundamine:
http://www.hm.ee/index.php?0512786

Inglise keeles:
TALIS uuring
http://ec.europa.eu/education/school-education/development_en.htm

Koolituste teemal
http://ec.europa.eu/education/news/news1964_en.htm

Uute õpetajate kogemused
http://crell.jrc.ec.europa.eu/download/rizzaVF.pdf

Ida-euroopa kogemused 2011 kui ka muud uuringud
http://ec.europa.eu/education/more-information/reports-and-studies_en.htm

Palgateemal
http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/111111111/13000/1/reqno_jrc37303_teachers%5B2%5D.pdf

Olemasoleva kirjanduse ülevaade
http://www.european-agency.org/agency-projects/Teacher-Education-for-Inclusion/teacher-education-web-files/TE4I-Literature-Review.pdf

Tagasisde andmine

Uus Riiklik Õppekava juhib õpetajaid tagasiside andmise teele. Kui varemalt võis panna hinde 1-5ni või kasutades mõnda muud märgisüsteemi, siis nüüd eeldatakse, et õpetajad on valmis aega kulutama ja koheselt oskavad lastele teada anda objetiivselt tagasiside. Samas igasugune hindamine on subjektiivne ja arvatavasti annab infot heal juhul hetkeolukorrast.

Kui aga peab andma tagasiside, mis on tähenduslik, siis see on raske. Esiteks puudub sõnavara ja teiseks kuidas anda igale lapsele erinevalt teada tema plussid ja miinused. Aga võibolla peitubki probleem selles, et tegelikkuses ei ole vaja anda teada"erinevalt", vaid tuleb lihtsalt lapsega enam rääkida.

Efektiivse tagasiside puhul on kolm etappi: kirjeldav, seletav ja soovitav.
Kirjeldavas etapis antakse teada faktid (kus olukorras oleme). Seletavas etapis aga püütakse anda asjale seletus. Seda võib teha sina vormis kuid tegelikkuses on mõistlikum seda teha mina vormis nt. "mina tunnen, et sa.. " ja kolmandas etapis antakse soovitus, kuidas saab asjaga edasi minna.

Näide: Tagasiside käesolevale blogile

Kirjeldav: Oled avanud huvitava veebilehe. 
Seletav: Mulle tundub, et sa oled selles blogis jäänud minu jaoks veidike ühekülgseks, sest sooviksin nendest asjadest ja mõtetest pikemalt lugeda, mida sa oled väöja toonud.
Soovitav: Kas ma võiks kuidagi aidata sul üle vaadata mõned postitused, mille kohta on mul küsimusi või sa edaspidi saaksid näiteks xx teema puhul tuua välja mõlema poole kohta näited, mitte ainult vaadelda asja ühest vaatenurgast.

Samas selline tagasiside võib viia tagasiside saaja kaitsepositsioonile - n.ö. hakatakse vaidlema (mõtetes). Seega tasub läbi mõelda ka tagasiside saajal kuidas tagasiside vastu võtta.

Kui oled saadud infoga näus ja sind tõesti see aitas, siis võib tagasiside andjat tänada ning ettepanek näiteks vastu võtta või sama tagasi peegeldada, et oled soovitustega päri. Kui aga sa ei ole tagasiside saajaga nõus, siis võib lihtsalt tänada teda "arvamuse avaldamise eest".

Mis aga tegelikkuses juhtub sõltub muidugi mõlemast osapoolest. Näiteks tihti kipuvad inimesed pakkuma oma tagasiside inimestele, kes seda ei oota ega vaja. Sellises olukorras hea mõte võib saada plahvatusliku lõpu. Tegelikult tuleks aga enam mõelda sellele, et mida me tagasisidest saame. Tagasiside ei anta kunagi inimesele, kes on olnud ebameedliv, ebahuvitav või ebasümpaatne, kellega enam ei soovita mitte kunagi tegemist teha. Seega kui keegi sinu poole pöördub lisainfo andmiseks, siis on see ainult positiivne, sest sind tahetakse aidata "parem olema". Teinekord on see aga tagasiside andja enda isiklik "probleem", millele ta otsib läbi teiste inimeste lahendust. Kummalgil juhul ei ole tegemist halbade kavatsustega inimesega, kes oleks tahtnud teile midagi kehvasti öelda.

Huvitavaid taktikaid

Erinevates koolides kasutataske erinevaid taktikaid inimeste töölepanemiseks.
Paljud neist on positiivsed ja rikastavad nii ülemuste kui ka töötajate kogemusi ning valmistavad rõõmu. Kahjuks kohtab ka muid võtteid, mis pole nii meeldivad.

Kiusamine http://www.juhtimine.ee/913504/tool-kiusamine-on-suurem-probleem-kui-arvatakse

Kõige sagedasemad tööl kiusamise taktikad on:

• Hirmutamine. Kiusab kas ülemus või pika staažiga töötaja. Hirmutatakse palgatõusust ilma jätmisega või karjääri takistamisega.
• Kõrvalejätmine. Tülinorijal on mingi nn sisemine ring, kuhu inimesi väljastpoolt ei lasta. Neid võidakse ignoreerida täielikult, keeldudes tunnistamast nende olemasolu. Tavaline on ka, et kui ohver siseneb ruumi, vaikivad teised või jätkavad vestlust sosistades ja itsitades. Tuleb tuttav ette kooliõuelt, eks ole!
• Kuulujuttude levitamine. Kiusaja levitab ohvrite kohta kuulujutte, mis võivad olla mõnikord väga julmad. Laim ja kuulujutud võivad inimese mainet organisatsioonis tõsiselt kahjustada.
• Saboteerimine. Kiusaja võib minna ka  nii kaugele, et otseselt hävitab kiusatava töö. Näiteks varastab töötulemuse või lõhub selle. Eriti rafineeritud viis kiusamiseks on aga näiteks ohvri koostatud Powerpointi esitluses millegi muutmine või mõnest aruandest ühe lehe eemaldamine.

Kuidas selliste asjade vastu võidelda oleneb inimesest ja iseloomust. Tihti on ka probleemiks see, et puuduvad tõendid. Kuna õpetajad näevad samu olukordi laste hulgas ja klassi toimimises, siis peaks esimesed oskama selliste situatsioonidega toime tulla, kuid tegelikkuses ei vasta see tõele.

Vahel ei ole ka kellegi poole võimalust pöörduda abi saamiseks, sest kiusatav tagab kollektiivis "harmoonia" kus ei kiusata mitte kõiki, vaid ainult ühte inimest. Naljakas on ka see, et mitmed head juhtimistava koolitavad firmad (välismaal kui ka Eestis) koolitavad tahtmatult välja ka juhte, kes kiusamistaktikaid kasutavad inimeste töölepanekuks, sest algtasemel annab see efektiivseid töötulemusi - kiusatav pingutab enam jne. Paratamatult on kehva olukord see kus kiusajaks on ülemus kellest sõltub inimese töölejäämine.

Soovitused kiusamisele vastuhakkamises on aga vasturääkivad. Fakt on aga see, et kui viimased asjad töökohas toimuvad, siis tuleb juhil midagi ette võtta. Tihti aga juhid ei märka probleeme ja sellisest asutusest lahkuvad iniemsed üsna tihti. Selline inimeste vahetumine ei loo aga positiivset ühismeeleolu ja töötahet.

Tihti otseselt inimesed aga ei kiusa vaid kasutavad lihtsalt "võttestikku" oma tahtmise saamiseks. Võibolla peaks seda vanemate õpetajate juures nimetama pedagoogikaks:)

Demagoogia võtted

http://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia

Kui kasutatakse demagoogia võtteid, siis selle vastu on õnneks saab võidelda kasvõi sellega, et ei tohi mõttetustele alluda, tuleb jääda rahulikuks.